Haige

Hei! Käisin Saas-Fees kahel korral. Esimene kord oli super raske ja oli väga keeruline leida tunnet, et ma üldse tahan suusatada. Polnud lihtsalt jõudu ja juba lihtsad taastavad kõnnid võtsid nii läbi. Sain ennem laagrit ainult 2 nädalat trenni teha, sest selg polnud korras ennem seda ja olin veel haige ka. Laagris ei tulnud sõidust suurt midagi välja. Raskus tahtis koguaeg sise jalale minna ja ebakindel tunne oli. Pärast laagrit tegin Kuusamos palju kestvust arendavaid treeninguid ja jõudu ning kui teine kord mäkke sain oli tunne palju kindlam ja teadsin, et tahan juba palju rohkem suusatada. Sõit läks koguaeg paremaks. Esimese päeva lõpus kukkusin ja sain natuke põlvele haiget. Järgmisel päeval tegin ainult vaba sõite ja sellest järgmisel läksin rajale aga veel ei julgenud päris täiega sõita, sest korra oleksin napilt uuesti kukkunud ja põlvele haiget teinud. Järgmistel päevadel hakkas juba hästi minema. Oli natuke probleeme timinguga. Proovisin alati sõita otsem kui oleks tegelt pidanud natuke liini võtma. Vahest tuli super häid pöördeid. Viimasel GS päeval oli väga väsinud ja ei jaksnud üldse sõita. Lasin lõdva jalga ja ei tulnud midagi välja. SL-is oli natuke raske algul saada tunnetust ja oli üsna ebakindel olla rajal. Tundsin, et pean koguaeg võtma liini ja seega läksin kepist koguaeg liiga kaugele ja samas raja lõpu osas olin kindlam ja sõitsin kõigist paremini ning sujuvalt. Loodan saada sama toimima kogu raja sõiduks. Peale laagrit olin nädala Eestis. Olin natuke tõbine või jäämas haigeks, sest selg hakkas valutama ja paaril päeval oli selline tunne, et on palavik aga ei olnud, seega ei teinud trenni. Tulin laupäeval tagasi Kuusamosse ja siis alles hakkasin haigeks jääma. Tuli nohu. Esmaspäev käisin trenni tegemas, tegin tasakaalu: kõndisin trossil ja seisin pallil. Oli natuke palaviku tunne. Teisipäeval koolis oli juba tunda, et on palavik ja nüüd olengi tänase päeva kodus istunud. Tahaks ruttu terveks saada ja trenni tegema. Tunnen, et mul on tulnud jälle tagasi trenni tegemise isu ja ma suudan jälle nautida suusatamist. Nüüd homme vist tuleb lõplik otsus levi wc kohta. Loodan tõesti, et see ära ei jää, sest siis on suur võimalus ka et esimesed võistlused meil jäävad ära Levil. 2xGS nädal peale WC-i + veel laager. Väga nukker olukord on lumega. Mitte kuskil pole sadanud ja temperatuur tahab ka koguaeg püsida +3..+10 vahel ja ei lähe nulli. Tõesti loodan, et varsti tuleb lund.
Praegu on veel olnud pisike mure GS suuskadega. Juba on need otsas Eestist ja Soomest ja juurde ei tellita. Võibolla pean üldse Headi peale ümber vahetama. Üsna nõme, et FIS tahab muuta suuskade pikkusi.
 Aga kuidas sul läheb? Kuidas kool on?

Tervisi,
Karoliina

 Just sellise kirja kirjutasin Tiiule ja mul lihtsalt on selline tunne, et ma pean seda jagama siin ja pannes selle kõik kirja tundub mulle nagu ma mõistaks asju paremini või tuleb parem tunne ning ma ise ka teadvustan endale seda kõike. Nagu oleksin saanud inspiratsiooni sellest. Istusin täna kodus, sest on palavik ja super paha nohu, mis on välja kannatamatu ja veel köha, mis õnneks pole nii paha. Olen võtnud täna aspiriini, joonud coldrexe, acc-d. Tõesti tahan, et ära lõppeks see jant. Juba teine kord kui ma Kuusamosse tulen jään haigeks ja üldse tihti olen haige. Tahan minna trenni. Praegu ainult selline tunne, et söön ja muud kasulikku ei tee. No vähemalt koristasin lõpuks oma toa ära ja pakkisin asjad lahti. Nüüd võiks kooli asju ka teha. Mõtlen praegu kas ma lähen homme kooli või mitte. On veel palavik ja täna hommikul oli veel väga hull nohu aga ikkagist. Pole ju see palavik nii kõrge, aga samas siis ta vist püsib jälle kauem nagu alati. Tõesti ei tea, mida teha.
 Eile käisin jälle Aare ja Kaire juures. Tagasi tulles vaatasime Aleksiga Van Wilder: freshman yeari, päris naljakas oli. Olen nüüd vaadanud seda Grey Anatoomia sarja ja järjest enam mulle on saanud kinnisideeks see, kelleks ma saada tahan kunagi. Vaatasin läbi listi ametitest ja ükski muu ei tundunud nii hea kui olla kirurg. Ma ei tea kas see oleks üldse mõeldav või kas ma ikka lõplikult ikka tahan saada arstiks. Samas see mõte tundub nii halb, sest täna päeval kõik tahavad saada arstiks ja kohti on seega nii vähe ning Eestis arstina eksisteerida oleks vist üsna keeruline kui palgad on nii madalad. Ja veel natuke hirmutab mõte see kui mul oleks patsient, keda ma opereerin ja temaga juhtuks midagi. Huh olen viimasel ajal palju mõelnud. Praegu on küll selline tunne, et mitte miski muu ei tõmba mind enda poole. Nagu ma kunagi väiksena tahstin saada arhitektiks, aga nüüd tundub igav lihtsalt planeerida. Ei mingit adrenaliini ei kaasne selle tööga. Siis ma olen tahtnud olla veel kokk ja avada oma restoraan, aga kui ma nüüd mõtlema olen hakanud, siis ma ei viitsi tavaliselt eriti süüa teha, aga tean et ma oskan kui tahan. Nii, et nüüd ei olegi praegu muud, mis mind huvitaks samamoodi kui arstiteadus. Tean, et selle jaoks peab tohutult ohverdama ja õppima, aga see oleks hea väljakutse. Muidugi ma tean, et preagusel hetkel kõige tähtsam on suusatamine, aga mingi hetk tuleb aeg, kus peab otsustama, mida ma oma eluga tahan peale hakata ja see ei saa olema kerge.
 Seega nagu näha on olen täna üsna palju mõelnud asjadele ja kuidas peaks olema. Loodan, et tekst ei olnud liiga segane. Ei jaksa praegu üle lugeda.

 Karoliina