Heihopsti!
Vahepeal on märkamatult suvi möödunud ja olen blogi täiesti soiku jätnud. Ei ole olnud motivatsiooni ja tahtmist kirjutada.
Kõige pealt peaks vist seljast kirjutama, sest see kõige tähtsam. Nimelt olen siis augustis teinud natuke füsioteraapiat ja plaanin nii pea jätkata kui saan lõpliku vastuse selja kohta. Ütleks, et selg on isegi rohkem valutanud viimased kuuaega ning valu ka jalgadesse liikunud. Üritasin siin vahepeal aktiivsemalt trenni ka teha, aga selg just jooksmisest palju rohkem ei kesta. Vahepeal käisin ka MRT-uuringutel ära. Seekord oli väga ebamugav seljal lamada ja läks hästi kuumaks. Pärast seal käiku jõudsin mingi külmetuse kinni püüda, aga see selleks. Ootasin siis kaks nädalat või rohkem tulemusi. Lõpuks kui midagi kuulsin, siis öeldi, et midagi kirurgilist pole, aga spetsialistid peavad veel üle vaatama. Täna pidi siis see ülevaatus toimuma ja ehk saab siis hiljemalt homseks teada ka. Selle järgi siis panen oma tuleviku ka paika: kas jätkan või mitte, sest seljale on juba igapäeva elus koormus suur ning valutab kogu aeg, mis siis mäe peal saaks?!
Nüüd muud juttu ka. Juba 5 päeva olen olnud Saku Gümnaasiumis reaalane kümnendas klassis. Klass on meil pisikene, aga sellest ei saagi aru, sest osad tunnid teiste suundadega koos. Nii harjumatu on koolis olla mitte omas vanas klassis ceekatega. Nii lõbus ei saa ilmselt kunagi olema kui nendega. Praegu veel on natuke võõras ja on tunda, et kuna kõik ei ole kogu aeg suhelnud, siis tekivad sellised väiksed grupid. Loodan, et see ajapikku muutub ja saame omale korraliku lennu, kus kõik hoiavad kokku.
Tunniplaaniga enam-vähem rahul. Kõikide õpetajatega, aga mitte. Mõned tunnid on küll sellised, et saaks ju oma aega palju paremini ära kasutada. Kõige hullemad raskused tulevad mul vene keelega, sest ma absoluutselt ei mäleta mitte midagi sellest ajast kui ma veel seda õppisin 6.-7. klassis ja ega see üks veerand nüüd kevadel ei muutunud. Nojaa just minu õnneks tuli meile just kooli kõige mõnes mõttes parim vene keele õpetaja, aga mis mul temast kasu on kui ta räägib ainult vene keeles ja ma millesti aru ei saa. Mul on tõsiselt peata kana tunne seal. Sama hästi võiksid nad hiina keeles rääkida. Peab vist tõsiselt mõtlema mingitele keelte kursustele kuskil.
No kui veel norida, siis inglise keele õpetaja on minu jaoks läinud järjest hullemaks. Nii igatsen oma lemmikuimat õpetajat Piret Limperki. Ehk harjub kuidagi praegusega ja ilmselt pean ise midagi juurde õppima, et kasu ka oleks.
Alustasin esimesest septembrist siis sellise aktiivsema treeninguga ka. Olen praegu üle päeviti käinud jooksmas. Triin Greteliga tahaksime väga minna võrkpalli ja veel oli mõte teha mingid treeningud Saku spordikeskuses kaasa.
Muud nagu ei olegi sellist märkimisväärset toimunud. Vahepeal sain oma tuppa tagasi. Maalisin ilusti endale liblikad seinale ja peegliga kapi värvisin valgeks. Nüüd oleks veel korralikku ust ja kapile riiuleid vaja ja oleks mu nunnu tuba valmis.
Postitan ASAP siia kui saan tulemused seljast. ;)
