Kas nutta või olla õnnelik?!

Hei!

 Koju jõudes nägin meilboksis kirja, et ei saa enam suusatada, sest võin lõpetada invaliidina. Kui viimased pool aastat ei suutnud enam endas motivatsiooni leida, siis nüüd on küll nii kurb ja liiga reaalne, et enam ma ei suusatagi. Mis siis, et viimasel ajal mõtlesin, et ei taha suusatada. Nüüd on siis kõik...

 Tahan tänada kõiki, kes on mulle toeks olnud sellel kohutavalt raskel teekonnal ja kelleta ma poleks nii kaugele jõudnud. Aahh emotsioonid tõusevad nii pinnale...

 Suur, suur, suur AITÄH!