About Me

My photo
Saku, Estonia
Eesti mäesuusataja, juunioride koondises. 2010 aasta sügis olin elu parimas vormis ja tulevik näis paljulubavana, kuid siis tegin ühe vale otsuse, mille tulemusena oli paar õnnestumist, kuid enamjaolt ebaõnnestumised ja allakäik sai pihta. 2012 sügisel olin sunnitud tuurid maha võtma, sest olen ravimatu seljavigastusega kimpus. Iga päevaselt üritan rohkem koolile keskenduda, pead püsti hoida ja jätkata võitlemist. Loodan oma vigadest õppida ja ehk kunagi uuesti sportida. Never say never!

Thursday, April 28, 2011

Kool, trenn, kool ja veelkord trenn!

Hei!

 Veel kolm trenni ees ja saab ühelepoole esimese nädalaga uuest kavast. On olnud tõsiselt raske ja esimesed trennid olid lõpuks oksemaik suus. Väga karm kava. Praegu on mõnusad soojad ilmad ja käinud õhemalt riides. Loodan, et ei tule kevadine gripp kimbutama. Seda ootaks just kõige vähem kui on vaja teha trenni ega muud moodi ei saa. Jõusaali trennid need kõige hullemad on kui vaja teha 1200-1500 harjutuste kordust. Homme lähen ka esimest korda ennem kooli hommikul trenni. Veel ujuma ei lähe kui homme kohe kui kool algab on ''Unicef kävely'' ja ei tahaks pea pool märg tuule kätte minna. Mis on Unicef kävely? Kogu kõndimise mõte seisneb selles, et õpilased kõnnivad toetamiseks Lõuna-Aafrika kõige vaesemate riikide lastele koolide ehitamist, õppematerjali soetamist ning õpetajate koolitamist. Iga õpilane võib otsida endale sponsoreid, kes toetavad ükskõik millise summaga iga kõnnitud kilomeetrit rahaliselt. Minu arust oleks tore kui Eestis ka keegi selliseid projekte teeks.

  Koolis jäänud veel kõigest 15 päeva ja väga palju kontrolltöösi. Ei ole enam harjunud sellise tempoga. Eestis oli see täiesti normaalne, et peaaegu iga nädal oli mitu tööd aga siin üsnagi ebanormaalne. Laisaks ära läinud. Täna kui käisime Triinuga metsarajal kõndimas siis rääkisime, mida me tahaks tulevikus teha, ja et palju on neid alasi, mis ka tegelikult huvitavad ja raske on valida. Valiku teeb veel eriti raskeks spordi tegemine aga lolliks ka ju ei taha jäädä. Tark olla...vot see on midagi võimast!

 Kui Eesti meistrivõistluste ajal sai nokitud minu kallal, et soome aktsent külge jäänud, siis oleme Triinuga mänginud natuke Aliast ja seletanud üksteisele sõnu. Väga hästi arendab mõtlemist ja väljendamis oskust. Lihtsamad sõnad tahtsid küll tulla soome keeles ja vahest ei tulnud eesti keelne sõna meeldegi. Samas vahest asju seletades sai kasutatud raskeid ja keerulisi väljendeid, mis tegid just sellise targa inimese tunde. Täpselt nagu ei teakski, et selliseid sõnu ise tean. Ei lõbus on olnud ja nelja-päevane ''vaheaeg'' ehk munadepühad möödusid ka väga lõbusalt ja nalja oli nabani. Oleks võinud rohkem ainult magada. Harjus ära selle hiljem magama minekuga ja nüüd ei taha sugugi und tulla kui vaja voodisse minna. Tund või pool vähemalt ennem vähkrelemist.

 Just eelmine nädal oli nii mõnus soe ilm siis nüüd läheb jälle külmaks ja hakkab vihma sadama. Miks? Kes iganes tellis sellise ilma on küll natuke puusse omadega pannud! Meie tahame suve!

Aga seniks,
head ööd kõigile!
Karoliina

P.S. Homme vist peaks tulema välja Saku Sõnumites väljaanne, kui ma ei eksi, kus minu hooaja kokkuvõte ning lisaks nooremate õdede käekäigust ka juttu!

P.S.S. Eksin ikka..leht tuleb välja 6.mai!

Friday, April 22, 2011

Uus hooaeg, uus algus!

Hei!
 Head munadepühi kõigile!

 Alustan järgmisest nädalast ametlikult uut hooaega. Nädala kavas muutub nii palju, et trenne on 8 korda nädalas, ühe vaba päeva ja kahel päeval ennem kooli hommikuste ja pärast kooli õhtuste trennidega. Eks saab näha kuidas läheb. Olen nüüd kolm nädalat teinud tõsisemalt trenni ka. Kui rohkem järjest jooksu trenne siis hakkavad taas säärekontide peal mingid teatud kohad valutama, siin ei aita muu kui massaaž. Oleks juba metsarajad kuivanud ja saaks sinna jooksma minna, ei peaks enam asfaldil jalgu põrutama. Tegime täna Triinuga proovi, et kas juba kannatab joosta pururadael, vist ei jäänud jalad väga kuivaks?! Igal juhul tore ja lõbus oli. Radadel oli veel lumekiht peal ja sealt, kus sulanud märg. Pärast kodu juures kiikusime ja mängisime laste-mänguväljakul nagu väiksed lapsed. Oh jah Kuusamo hakab vaikselt pähe jääma. Üldse iga päevaga lähevad ilmad järjest soojemaks ja järjest enam saab õhemalt riides käia, just see aeg aastast kui saab ühe asjaga lõpule ja alustada teisega täiesti algusest. Ma tõesti loodan, et järgmised hooajad tulevad mul super head ja tahan ise ka selleks kõvasti vaeva näha.
 Kui mitte nüüd nädalavahetusel ei selgu siis järgmisel nädalal kindlalt saab teada, kes said Alppikooli sisse ja kes mitte. Jääme põnevil otsuseid ootama.

 Ah mis siin ikka poriseda hooaja üle. Oli mis ta oli, nüüd on ühelpool. Kuidagi ikka võib ju rahule jääda, sain ju nii palju uusi kogemusi juurde. Ega koguaeg ei saa häid hooaegi olla. Aga kõige suuremad tänud toetajatele, kelleta poleks olnud midagi ja loodan edaspidi teha endale ja Teile rohkem rõõmu ning siiralt loodan, et toetate mind ka edaspidi.

Päikest,
Karoliina

Friday, April 15, 2011

''Eesti, Eesti, Eesti, kaipaan sinne perkeleesti. Eesti, Eesti, Eesti, sinne tahdon vain!''

Hejsan alla vänner!
 K6igest veel 37 päeva, ennem kui koju saan...jaja 25 koolipäeva! Nii m6nus. Suvi juba ka tuleb, täna koolist tulles oli super soe. Iga päev meeles, et veel yks päev on lähemal koju minekut. Hiljemalt 23. mai lahkume siit.
 Praegu hakanud jälle kuiva-trenni ka taas tegema. Algus oli päris raske aga nyyd läheb juba lihtsamalt. 11.mai tuleb meil hull test spordiarsti juures. Kuulduste järgi on see karm. Ei taha m6eldagi..tulemused tulevad masendavalt halvad.

 Pöidla kohalt pole just häid uudiseid. Järgmine nädal teisipäev ortopeedi juurde vastuv6tt ja vaatame mis edasi saab. Saan pöialt liigutada aga pigistamisest sellega vms pole juttugi..lihtsalt ei suuda ja räigelt valus on.

Kiire, ei j6ua praegu rohkem kirjutada..kuulmiseni! ;)

Morjens!
K

Saturday, April 2, 2011

''127 Hours!! Respect Aron Ralston, you made my day!''

Hei!
 Vaatasin eile siis ära selle mitmetele auhindadele ja auhinda saanud filmi. Täiesti super, soovitan kõigil soojalt vaadata! Üks kõige paremaid tõsielul põhinevaid filme üldse! See film paneb tagant järele mõtlema enda elu üle. Kõige tähtsam asi mida filmist õppida on see, et peab alati ütlema kellegile kuhu oled minemas ning kui midagi sellist peaks juhtuma ei tohi paanikasse minna. Ma ütleks, et see mees on mulle kui eeskujuks. Tasub lisaks vaadata ka aasta pärast õnnetust, kuidas Ralston läheb tagasi sinna kohta, kus ta kinni oli ja räägib ära kuidas värk oli. Ta on filminud üles mitmeid hüvastijätte oma perega ja neid kuuleb häälteklippidena. Tõsiselt, maailma üks julgemaid ja vapramaid mehi! Kohustus vaadata!
- http://www.youtube.com/watch?v=SyPBTblkzBI (siin esimene osa sellest saatest!)

 Ei veel mingeid teateid, kes said alppikooli sisse ja kes ei saanud. Esimesed päevad oli ikka päris hull ootata aga ma olen kindel, et mitte ennem kui kõik treenerid tagasi on Kuusamos, ei tule mingeid tulemusi. Tagasi kogu kambaga võistlustelt Pyhält ja Rovaniemilt alles 10 päeva pärast. Küsisin tegelikult Pellilt, et ta teeks mulle treeningkava ka sellise, kus ei pea kätt koormama aga kahjuks ei teinud. See nädal olen käinud paar korda kõndimas, jooksmas ja jõusaalis.
 Nii mõnus kui päike paistab, teed sulavad ja on soe. Ainult, et hull koduigatsus tuleb peale. Just selline aeg kui koolis käia veel paar kuud ning suvi tulekul. Siis ainult tahan, et lumi juba kiiremini sulaks ja soojad ilmad tuleks.
 Aijaa käe kohapealt siis nii palju, et käisin teisipäeval kipsi ja niite ära võtmas. Kõige hullem oli kipsi ära võtt. Kujuta ette kui su kätt hakatakse saagima nii u. 5 cm läbimõõduga saega ja kui see veel läheb kätte, mis ka paar korda juhtus, sest kips oli tehtud nii käe ümber. Huuh see oli päris hull. Õmbluseid oli seitse ja paar tükki tulid päris valusalt ära. Peale seda tõusin püsti ja tundsin ennast päris nõrgalt ja pilti hakkas eest ära kiskuma. Pandi mind siis voodisse ja jäime ortopeedi ootama. Olin vist näost kriitvalgeks ka läinud, seda oleks küll näha tahtnud. Igal juhul kui kirurg tuli siis ütles, et näeb käsi päris hea välja. Kolm nädalat nüüd vähemalt lahases ja koormata ei tohi. Koolis kirjutamine on päris hull. Pikemalt kirjutada hakkab käsi hullult valutama, mis sest et pöidlaga midagi ei tee. Õnneks on juba ranne ka natuke tugevamaks läinud...väga hullult nõrk oli see kipsi järel. Praegu kui pöialt liigutada on ikka jube valus. Loodame parimat. Ma arvan, et sellega on lõplikult ka mu suusahooaeg lõppenud. Usun, et kui ka see pöial oleks mai alguseks või kunas see viimane Rootsi kiiruselaager oleks, siis ikkagist ei julgeks ma sellega veel sõitma minna.

 Olen praegu ''filmiõhtule'' minekul ja kui saan ning midagi kirjutada on, kirjutan jälle!

Päikest!
Karka