About Me

My photo
Saku, Estonia
Eesti mäesuusataja, juunioride koondises. 2010 aasta sügis olin elu parimas vormis ja tulevik näis paljulubavana, kuid siis tegin ühe vale otsuse, mille tulemusena oli paar õnnestumist, kuid enamjaolt ebaõnnestumised ja allakäik sai pihta. 2012 sügisel olin sunnitud tuurid maha võtma, sest olen ravimatu seljavigastusega kimpus. Iga päevaselt üritan rohkem koolile keskenduda, pead püsti hoida ja jätkata võitlemist. Loodan oma vigadest õppida ja ehk kunagi uuesti sportida. Never say never!

Saturday, August 30, 2014

viimane kooliaasta saab olema täis lund ja suuskamist




Minu viimasest sissekandest on möödas piinlikult pikk aeg. Elus toimus väikene kannapööre, kõik oli järsku uus ja huvitav, polnud enam mahti kirjutada üles oma tegemistest ning blogi jäi tahaplaanile. Vahepeal olen palju näinud ja läbi elanud. On olnud tohutult palju põnevaid ja õnnelikke hetki, mis ei ole  otseloomulikult möödunud ka raskete ja halbade aegadeta. Kokkuvõtvalt võin öelda, et vahepeal on toimunud elu.

 Nüüd aga asun asja kallale. Miks mul tuli üldse mõte uuesti kirjutada? Ma tunnen, et see on justkui minu kohustus. Just nimelt...kohustus, mis käib käsikäes mäesuustamisega. Tuleb välja, et vähemalt see hooaeg saab olema mul mäepäevi rohkem kui kakskümmend. Sellest lähtuvalt saan ehk julgemalt väita, et jah ma olen sportlane.

Augusti keskel sain pakkumise, et võiksin pakkida ühel oktoobri sügisesel päeval oma kotid, istuda lennukile ja panna ajama Austria poole, kus ees ootaks mind lumised mäetipud ning päevad täis higi, valu, naeratust ja puhast mõnu treeningutest. Pakkumist kuuldes hakkas mõte kohe tööle. Kas poleks tore veeta kuuaega alpides suusatades, teha trenni, kohtuda uute inimestega ning nautida sealset elu... hell yeah! Ei pidanud kaua järele mõtlema, minu vastus oli kindel jah. Olgugi, et koolis läheb kuuaega raisku ja pean need neli nädalat üksinda kulutama ajurakke ning valama pisaraid, et küll on raske ja kuidas ma küll nii peaksin gümnaasiumi kullaga lõpetama... Aga tuleb läheneda asjale positiivsest küljest! Ma ju olen tubli tüdruk, olen varemgi puudunud pikalt õppetööst ning suutnud järeltööd suurepäraselt sooritada. Miks peaks siis seekord erand olema? Motivatsioon nii õppimiseks kui ka spordi tegemiseks on praegu igaljuhul olemas. Ettevalmistused laagriks on praegu täies hoos. Kui juba ükskord selline laager ette võtta, siis ikka korraliku eelneva kodutööga. Nii palju võin mainida, et oma ala spetsialiste külastasin üldtreeningu ja toitumise osas. Algus oli vaevarikas, kuid nüüd on rattad veerema lükatud ja edasi ei muud kui jõudu ja tervist mulle.


- Karoliina 



pilt: http://www.theequinest.com/natural-beauty/