About Me

My photo
Saku, Estonia
Eesti mäesuusataja, juunioride koondises. 2010 aasta sügis olin elu parimas vormis ja tulevik näis paljulubavana, kuid siis tegin ühe vale otsuse, mille tulemusena oli paar õnnestumist, kuid enamjaolt ebaõnnestumised ja allakäik sai pihta. 2012 sügisel olin sunnitud tuurid maha võtma, sest olen ravimatu seljavigastusega kimpus. Iga päevaselt üritan rohkem koolile keskenduda, pead püsti hoida ja jätkata võitlemist. Loodan oma vigadest õppida ja ehk kunagi uuesti sportida. Never say never!

Monday, May 27, 2013

kooliaasta lõppemas


 Blogimine täiesti soiku jäänud, millest võib järeldada, et kirjanikku vms minust ei saa. Pole kurvastamise koht, sest hoopis reaalainetest leian oma kutsumuse.

 Kui siin vahepeal hõiskasin, et seljaga on nii hästi, et ei valuta enam üldse ja teen hoolsasti trenni, siis nüüd on kahjuks olukord vastupidine. Aprilli alguses mõtlesin, et katsetan HIIT (high intensity interval training) treeningut. Kas pole mitte lihtne lahendus, kui saab super füüsilise vormi treenides kõigest 4 korda nädalas 10 minutit?! Tundub liiga hea, et tõsi olla. Polnud kahte nädalatki jõudnud programmi jälgida kui selg hakkas väga hullusti valutama. Isegi sügisel kõige hullematel päevadel ei valutanud vist nii kõvasti või ei osanud lihtsalt võrrelda seda valu millegagi, sest selg polnud ammu valutanud. Jätsin treeningud ära, ei teinud mitte midagi päris tükk aega. Kui siis üritasin uuesti järje peale saada ja pilatesega uuesti alustada, siis kohe üldse ei õnnestunud. Siiamaani otsin seda motivatsiooni kübekest, et suudaksin harjutusi teha. Praegu on selg parem, aga mul on paremaid ja halvemaid päevi. Halvemate päevade tõttu olen oma treeningutest välistanud täiesti jooksmise. See on üks tegevustest, mida ma alati nautisin, aga ei saa enam teha. Teine on rullitamine, sellega olen see aasta juba mitu korda tutvust teinud ja tagasiside pole halb olnud. See tunne, kui saab kihutada suurte rullidega ja tuul puhub näol, on kirjeldamatu. Ohverdusi tuleb teha tihti ja see paneb mind alati soovima elu ilma seljavaluta. Võib-olla on aeg pöörduda kiropraktikute poole?!

 Kooliga on selleks aasta peaagu kõik. Homme matemaatikas üleminekueksam, mille osas mul mingeid kahtlusi pole. Tunnen ennast nagu kala vees viimasel ajal matas. Ülesannete rohke lahendamine on vilja kandnud ja viimasel ajal kontrolltöödes punktid kas maksimumid või selle lähedal. Tuleb varakult magama minna, vaim valmis panna, mitte üle mõelda ja rahulikult töö ära lahendada. Neljapäeval kaitsen oma uurimistööd ,,Noorsportlaste vigastused.'' Kui see tehtud, võib kooli peast pühkida ja suve hakata nautima. Olen täiesti puhkuse välja teeninud. Kogu aasta peale ainult kaks kursusehinnet neljad ja need olid ka esimesel poolaastal. Nüüd juba aasta lähemal kuldmedaliga lõpetamisele. ;)