When we stand together

Hei!
 Ei jaksa täna palju kirjutada, suht väsinud. Minu arust tänase päeva parim sõit oli esimene sõit, esimesel rajal. Rajad olid jälle tehnilised, eriti veel teine, kus pöörde vahe muutus pidevalt ning kord oli pööravam ja siis jälle otsem. Esimeses trennis olin trenni lõpuks täitsa väsinud ja ei jaksanud enam üldse pingutada. Vahepeal tuli häid pöördeid, aga ei saanud enam alati rada läbi. Teises trennis alguses ei tulnud üldse hästi välja, aga läks koguaeg paremaks. Kui võtsin ennast kokku ja kasutasin oma viimaseid jõu varusid, sain paremini sõidetud. Peale viite raja sõitu käisime pausil. Pärast puhkust sain mõlemad viimased sõidud läbi, tundsin´nagu oleks natuke rohkem energiat ja suutsin võtta ennast kokku. Viimase sõidu sain ka läbi, seda juhtub harva, aga motivatsiooniks oli see, et kui ei saa läbi siis pean minema ja aitama võtta rada maha. Tagasi teel Kuusamosse küsisin Petterilt, et mis vahe oli tänase ja eilsete sõitude vahel. Ta ütles, et täna oli ülakeha palju paremini, ei tulnud kaasa keeramist ja sain pöörde paremini tehtud. Ütlesin talle siis, et olin vahetanud nurka ja ta ütles, et tõenäoliselt kant haakus paremini kinni ja ei pidanud ülakeha kaasa keerama, et saaks suusa pöörama. Tänaseid videosi pole näinud, aga ehk saan kunagi need kõvakettale. Arvutisse ma neid tõenäoliselt ei saa kunagi, sest lihtsalt ei tööta, aga noh mis teha.
 Muide, mul tuli alles päeva lõpus meelde, et suusad oleksid pidanud tunduma erinevalt. Minu arust polnud väga suurt vahet. Võibolla natuke äkilisem vaba sõidus.
 Koju tulles pakkisin mingi aja pärast koti, sest homme siiski lähme Levile, aga ise asi kas me üldse sõita saame ja kui hästi läheb on mägi neljapäevaks lahti. Hiljem käisin veel 35 minuti lõdvestus kõnnil. Homme kavas hommikune ja õhtune trenn Rukal ja siis minek Levile.

-Karoliina