About Me

My photo
Saku, Estonia
Eesti mäesuusataja, juunioride koondises. 2010 aasta sügis olin elu parimas vormis ja tulevik näis paljulubavana, kuid siis tegin ühe vale otsuse, mille tulemusena oli paar õnnestumist, kuid enamjaolt ebaõnnestumised ja allakäik sai pihta. 2012 sügisel olin sunnitud tuurid maha võtma, sest olen ravimatu seljavigastusega kimpus. Iga päevaselt üritan rohkem koolile keskenduda, pead püsti hoida ja jätkata võitlemist. Loodan oma vigadest õppida ja ehk kunagi uuesti sportida. Never say never!

Sunday, November 27, 2011

Väsinud, aga õnnelik!

Hei!
 Kirjutan lühidalt tänasest päevast ning siis magama, et olla valmis ka homseks päevaks!
Äratus oli kell 7.45. Oleks nii väga tahtnud magada veel natuke aega, aga pidin ärkama, sest suuskadelt pidi määrde ennem minekut maha võtma. 8.45 hakkasime Petteriga Kuusamost liikuma. Sõidu ajal rääkisin, mida oleme teinud trennides ja kuidas muidu läheb. Ta rääkis mulle oma plaanidest ülikooli järgi ja sellest, mida ta teeb siis kui ei ole treeneri tööd. Rukale jõudes vahetasin riided ja avastasin, et olin jätnud shortsid koju. Ei olnud hommikulgi päris kindel kas ma panin need kotti ja oli ähmaselt meeles nagu ma oleks võtnud need kotist välja. Tagumik külmetas siis kui sõitsime Saaruas. Seal on minu arust alati palju külmem kui seal Piste poolel. Algul sõitsime kolm vaba ees nõlval, aga seal oli üsna kehv sõita, sest terve nõlv on sellises vastikus jääs, kus õieti ei saa kantida. Pole vahet kui teravad suusas on, ikka suusk libiseb kandilt ära. Ja veel oli igasuguseid väikseid kühme mägi täis. Nad võiksid sinna lund juurde teha. Läksime peale seda Saaruasse tegema harjutusi. Oli päris mõnus saada tehnika korda vabasõidus. Petteri ütles ka, et sõit on märgatavalt parem kui eelmine kord kui ta mu sõitu nägi. Tommi oli veel rääkinud talle ka seda, et mul läks reedene trenn päris hästi. Viimased sõidud tegime normaalseid vabasõite ja läksime Pistesse sööma. Sõin seekord seal mingit minu joaks täiesti uut suppi ehk maisi-kookose suppi. Lõhnas nagu popkorn. Peale suppi ostsime Siniga veel Subwayst küpsise ja mina Pistest kakaon. Täitsa lõpp, see on 10 senti kallim kui eelmine aasta! :D
 Teine trenn sõitsime rada Eturintes, seal samas kus hommikul mõned vabad. Kõik sõitsid rajal nagu lehmad libedal jääl. Suht hull oli. Seal, kus natuke rohkem lund oli, läks üsna hästi. Lõpu poole olin juba natuke väsinud. Tagasi tulles Petteri rääkis, et peaksin hakkama tegema trepijookse, sest see on kõige lähedam rajasõidule oma kestvuse poolest. Iga korraga peaks minema järjest lihtsamaks ning seejärel oleks palju lihtsam rajal sõita ka. Veel ütles, et peaks tegema kükke 90% oma kehakaalu raskusega 30-40 korda järjest nagu testides ja üleüldiselt selliseid trenne, kus võtab hingeldama ja on kestvuse ja intensiivsuse poolest lähedale rajasõitu. Tuleb välja, et Palander ei olegi kunagi näiteks nii hea olnud jõuharjutustes, vaid on olnud sitke tüüp ja olnud hea just sellistes harjutustes nagu ennem kirjeldasin. Peab olema hea suhtumine, et ka rajasõidud ükskõik, mis tingimustes õnnestuks ja ei annaks alla!
 Õhtul veel 30 minutid lõdvestus jooksu/kõndi, terve selle pooletunni jooksul haigutasin...magama. Tegin veel inglise keele kõik kodusedtööd ära, üks aine vähem teha. ;)
 Nüüd, aga head ööd!
-Karoliina

No comments:

Post a Comment