About Me

My photo
Saku, Estonia
Eesti mäesuusataja, juunioride koondises. 2010 aasta sügis olin elu parimas vormis ja tulevik näis paljulubavana, kuid siis tegin ühe vale otsuse, mille tulemusena oli paar õnnestumist, kuid enamjaolt ebaõnnestumised ja allakäik sai pihta. 2012 sügisel olin sunnitud tuurid maha võtma, sest olen ravimatu seljavigastusega kimpus. Iga päevaselt üritan rohkem koolile keskenduda, pead püsti hoida ja jätkata võitlemist. Loodan oma vigadest õppida ja ehk kunagi uuesti sportida. Never say never!

Saturday, November 6, 2010

What can I say, fast and happy day..then really bad day!!

Hommikust,
pole mahti olnud varem kirjutada, aga nüüd mul ju aega laialt. Alustan siis neljapäevast..püüan nii palju meelde tuletada kui tuleb. ;)

Neljapäev, 04.11
Väga, väga kiire päev, mis algas väga vara ja lõppes väga hilja. Oli juba parem ilm kui kolmapäev ja õnneks selleks ajaks kui mäel trenn hakkas pidi vihm ka järgi jääma, mis tähendas et jäime kuivaks. Koolis esimesed kaks tundi olid väga lebod, äikas (äidinkiel-soome keel) mängisime kahe tunniga mingit lauamängu. Nagu lasteaed:D TT-s rääkisime suguelundite ehitustest ja mis moodi laps emakas kasvab ja kui suur ta teatud aegadel on. Matas oli ikka sama igav nagu alati, kõik asjad on juba läbi võetud siia maani, mis meil olnud on. Rootsis pool aega lugesin soome keelset kohustuslikku kirjandust ja kordasin koeks(KT). Ja inkas lugesin ka raamatut, õpetaja rääkis mis töös oli ja võtsime selle läbi, üsna igav. Mul tuli töö 9½ ja kursuse hinne 8. Pärast seda väntasin koju kiiresti. Nagu alati, sest on kiire. Trenn hakkas 16.30, või noh minek pommarist oli see kell, nii et oli piisavalt aega, et muneda. Magasin kogu tee Rukale, sest olin nii väsinud.

3. päev lumel, SL vaba/rada, ca 2h
kokku 9 laskumist, 2 vaba, 2 rajavaatlus/silumine, 5 rada


(Juba peale esimest sõitu olid jalad läbi, aga tunne muidu oli hea, tuli sõit küll juba välja. Ei olnud unustanud kätte ja küüru värkki. Lumi oli pehme, aga mitte nii hullus korras kui eelmine päev. Rajal oli üsna palju kive ja ühest kohast oli isegi veits mulda välja sõidetud, öösel oli sulanud. Tokkide vahed oli üsna suured, sai paremini rajaga tutvuda ja tunnet kätte saada. Nils ütles, et sõidud olid päris head, ise vb tundsin, et mõnes kohas läks veidi sisejalale aga muidu polnud hullu. Härks komenteeris, et peaks veel rohkem jõudu välis jalal olema ennem viimast sõitu. Andisn endast parima ja ta ütles pärast, et oli parem. Rääksin ka seda, et mu jalad on koguaeg nii väsinud ja ta ütles, et see on ilmselt sellest, et lihas on kasvanud ja ei ole veel sellise liikumisega harjunud ja sellepärast ka praegu väsib kiiremini aga samas taastub kiiresti. Soovitas palju kõndida, see aitab. Pärast trenni suured tüdrukud ütlesid, et tavaliselt trenni lõpus on kõndimine 4-5km, troopika juurest koju. Nad hoiatasid, et me ei mainiks seda ja et äkki Härksil ei tule meelde. Aga võta näpust, jõudsime Kuusamosse, pandi meid tee ääres maha ja kästi kõndida:D:D Ei mulle sobis, jalad tundusidki vähe pakud ja minu arust lõdvestas see hästi ja järgmisel hommikul sõites polnud nii väsinud. Kõndimise tempo oli üsna kiire, polnud ka õigeid jalanõusi. Ei teadnud ju. Paremale kannale tuli villgi ja kivid olid  koguaeg tossude sees. Jaja kombega on tõesti raske kõndida, järgmine kord võtan püksid kindlalt kaasa. )

+ Kõndmine 4-5 km, 30-40 min




Kui pommarisse jõudsime panime suusad kuivama, märkisin ka Härksiga ära saabaste seest kohad, kust peab lõikama neid. Koju jõudsin kui kell oli peaaegu 9 juba, jube. Sõin kiiresti ja käisin pesemas. Meil oli vaja veel suuski teha. Läksime Triinuga kolmveerand kümme pommarisse aga seal olid kõik paigad kinni, jalutasime koju tagasi ja läksime kell kümme uuele katsele saime lõpuks suuski tegema, lõpetasime kui kell oli juba üksteist veits läbi. Voodisse jõudsin kaheteistkümneks. Järgmine hommik äratus kell 5.40....

Reede, 05.11
Väsinud ja ootusärevuses uuest mäepäevast. Kooli polnud, või noh oli aga käsin mäel. Ennem liftide avamist oli veel natuke aega, tegime ringis soojaks võimeldes ja karates. See on alati nii naljakas, naljakad harjutused:D Soojenduse ajal oli natuke jalgades väsimust tunda. Öösel oli külma tulnud ja temperatuur näitas -2. Ideaalne suusailm, nõlv oli isegi tehtud. Ja hakkaski halb päev pihta...

4.päev lumel, SL vaba/rada + saanisõit ja haigla
3,5 laskumist, 2 vaba, 1 rajavaatlus, 0,5 rada ennem õnnetust.

(Oli hea sõita tehtud mäel, aga mõned kohad olid pehmed. Vabad sõidud tulid super hästi, polnud mingitki märki eel seisvast. Rada oli üsna metsa äärde pandud, saatuslik pööre oligi kõige metsa ääresem. Aga üldpilt oli kiire ja mõnus. Sai ennem veel rajale minekut soojaks võimeldud ja läksi lahti. Esimesed pöörded olid päris head, kiired. Ja järsku läks kuidagi halvasti. Kas raskus jäi taha või surusin painet suusale rohkem peale igal juhul järgmisel hetkel ma juba lendasin rajalt välja ja..üllatus, üllatus otse sinna kus olid kivid. Suusa otsaga sõitsin vastu kivi, suusk tuli jalast aga väänasin samal ajal seda ja lendasin kivide peale. Järgmine hetk ma vandusin ja oigasin seal ja Pelli ning arst tulid ruttu sinna. Üksi muu koht ime tõttu viga ei saanud, ainult jalg saapa sees, hüppeliigese kohast. Siis nägin kui Pelli hakkas suuska minema viskama, et see on katki ja vallandus veel vandesõnu. Jälle üks suusk ja küsimuse miks mina, miks just nüüd ja MIKS? )

Saan tuli ja sellega oli üsna jube sõita, seljaga sõidusuunas taga kastis. Koguaeg selline tunne, et kast tuleb tagant ära või saanijuht sõidab kuhugi vastu. Saabast jalast võtta oli päris hull ja valus. Nils tõi mulle kilekotiga lund ja toetasin jala selle peale. Veel ei olnud valu nii hull aga see läks hullemaks. Kõik trennikaaslased, kes majja sisse tulid küsisid mis juhtus. Ootasin poolteist tundi ennem kui minema saime, hüppasin pikka tee suusakepide toel ja ühel jalal, kõva trenn...Koju jõudes oli valu veel suuremaks läinud ja sokigi oli valus jalast võtta, jalg oli üsna paiste läinud. Kodus ootasime Nilsiga millal Triin ükskord jõuab, ta ei tulnud ega tulnud. Möödus 2 tundi ja ma mõtlesin, et ma ei suuda enam seda valu välja kannatada ja läksime röntgenisse. Istusime haiglas kokku 3,5h. Õppisin selleajaga ära kuidas ratastooliga sõita, mis korda läinud päev. No tõesti. Õnneks jalg katki ei olnud aga öeldi, et paraneb paar nädalat ja valutab palju. Õhtul vaatasime Triinuga TVD kaks osa ära, mõnus. Damoni näoilmed..oh. Aga, aga magada öösel oli piin, sai ainult selili magada või jalg teatus asendis, muidu valutas...

Laupäev, täna 06.11
Ärgates jalg valutas, aga varbaid saan juba paremini veits liigutada, ei ole nii valus. Ehk aitas ka Fastum Gel, mida peale määrisin. Kui lahase moodi jalatoe ära võttis hakkas hullem valu pihta. Üsna jube on koguaeg karkutel ringi tatsata, tahaks kõndida ja normaalselt asju teha. Polegi täna palju teinud, söönud ja nüüd blogi kirjutanud. Tuleb üsna üksluine päev, teised on mäel ja mina kodus. Vihkan seda, see pole aus. Mis mul muud üle jääb, nüüd peaks veel õpetajatele Eestis meilid saatma, et eesti keelt ja inglise keelt ise juurde õppida. Inglise keele tase siin koolis on väga,väga halb. Igal juhul loodan, et pean vastu...

Tervisi,
Karka või siis nagu soomlastele Karo. ;)

No comments:

Post a Comment