Nädalavahetust oodates.

Heipa-hei!
 Tüdinenud juba sellest, et vaba aega napib ja, et kui seda on siis ei jaksa midagi teha, sest olen nii väsinud. Iga päev õppinud kontrolltööks. See on täiesti crazy! Eile oli mul inglise keele töö, mis oli üsna lihtne. Paaris asjas ei olnud kindel, aga mata töö, mis oli täna..hmm sellest ei räägiks. See oli nii raske ja pooled ülesanded oli sellised, mida me pole elu sees tunnis ka teinud. Õpetaja sattus vist natuke liiga hoogu selle töö kokku panemisega. Olen kindel, et teistel tuleb lihtsam töö järgmine nädal või nad võtavad need töö asjad kõik tunnis läbi. Suht aus. Arvestasin, et maksimum punktid, mis maha minna võivad on 9 36-st ja kui paremini läheb siis 6 36-st. 10 seekord vist ei tule. Hea kui kursus 9 kokku tuleb. Nüüd siis veel kaks tööd ennem laagrit ja laagris kaks tööd. Homme füüsika ja esmaspäev biologia. Mõlemad on suht rasked ja palju materjali. Füüsikast pean kindlalt saama 9 ja sellest üle, sest muidu kursusest ei tule 9 kokku.
 Eile trenni poolest lihtsam päev. Oli kahe tunnine aeroobne kõndimine. Pärast kogu õhtu oli jube külm. Vist pole ennem nii külm meil siin ühikas olnud ja tore, kui kogu maja peale töötab üks radikas ja see on ka vannitoas ja ei otseselt tohiks töödata. Tegin siis õhtul ennem magama minekut ukse lahti ja nüüd on vist natuke parem.
 Ärkasin täna hommikul kella nelja aeg ja tundsin, et ninast nagu tuleb midagi. Panin tule põlema ja nägin, et ninast jookseb verd. No halleluuja, mille pärast ja mismoodi saab lambist hakata öösel magades ninast verd jooksma? Siis kui magama jäin, nägin unes, et ärkasin selle peale, et ninast jookseb verd ja tuba näeb imelik välja. Olin ennem magama minekut jätnud küünla põlema jakkide alla. Seintel olid mustad laigud ja kardinaid polnud. Läksin siis maja peale kondama ja käisin Triinu toas. Seal oli kari poisse ja Triin, aga ei saanud rohkem infot. Kõndisin veel ringi ja siis tuli mulle vastu ühika valvur ja ütles, et mul oli väiksemat sorti tulekahju olnud toas ja tuletõrjujad olid käinud kustutamas seda, samal ajal kui ma magasin. Siis hakkas mul järsku halb tunne ja valvaja ütles, et kiirabi on tulekul ja et ma pean minema oma tuppa ning heitma voodisse pikali. Kui arst saabus, siis ta ütles, et mul on nina luu murdunud, pahkluu ja põlv vajavad operatsiooni ja ainuke küsimus, mis mul pähe tuli, oli see, et millal ma saan trenni minna. Ma arvan, et se oli õudusunenägu eelmisest aastast.
 Kui kell oli nii palju, et pidi ärkama ja minema hommiku trenni, ei jaksanud üldse ja mõtlesin, et savi ma jätan vahele. Õnneks siiski läksin jooksma ja peale seda oli palju parem tunne, ei olnud enam nii väsinud ka. Jooksin 45 min.
 Peale kooli käisin jõusaalis tegemas ülakeha harjutusi, tõstsin paaril harjutusel raskuseid. Homme on siis kavas jälle ''küki'' trenn, ehk siis suuremalt osalt jalgadele.
 Aga nüüd füüsika ja õhtusöök ootab. Loodan, et töö läheb homme hästi.

Karoliina