Kõik inimesed, kes vähegi elanud stressi rohkemat elu või treeninud meeletult palju, tunnevad mingi ajapärast, et puhkus on teretulnud. Ongi käes aeg puhkuseks ja seisad järgneva dilemma ees, kuidas puhkuseks planeeritud aega kõige efektiivsemalt ära kasutada. Niisiis jõuamegi kahe erineva võimaluseni kuidas puhata: aktiivne ja passiivne puhkus.
Mida endast kujutavad aktiivne ja passiivne puhkus?
Passiivse puhkusega on ilmselt kõik tuttavad. Nii olen ka mina. Nagu sõnast passiivne võib järeldada, siis sellise puhkuse ajal enamasti vedeletakse ning füüsiline aktiivsus on nulli lähedane. Isiklikult tunnen, et päeva jagu võib nii puhata, kuid kui niimoodi pikemalt laiselda, on sellest rohkem kahju kui kasu. Kui lihased ei kasutata liikumiseks üldse, siis need kipuvad pingesse minema ning füüsilinevorm võib selle läbi kannatada. Kindlasti vali passiivne puhkus juhul, kui treenid pidevalt suure intensiivsusega.
Aktiivne puhkus tähendab seda, et otseselt treeningutest ei loobuta ning "vabadel" päevadel liigutakse/treenitakse madala intensiivsusega. Kui oled juba mitu päeva treeninud järjest, lihased valusad, vaevab üleüldine väsimus - siis keha annab märku, et vajab puhkust. Minnes pikale kõnnile, hüpates basseini, tegele joogaga, venita (sobib ükskõik milline aeroobne tegevus. Peaasi, et pulss ei tõuseks kõrgemale kui 130 lööki/min. Ka jõusaali treening sobib taastumiseks. Näiteks teed harjutusi poolte raskustega või vähem seeriaid/kordusi.) ehk teisisõnu treenides tavalise koormuse asemel oluliselt väiksemaga, saab keha vajaliku puhkuse. Kaasa aitab kindlasti see kui suunata meeled lainele, et tegemist ei ole treeninguga kuivõrd hoopis aktiivse vabaaja veetmise võimalusega.
Millest selline teema valik ja kuidas hakkan seda edaspidi rakendama?
Esimest korda tutvusin terminitega siis, kui kirjutasin oma 10.kl uurimistööd "Noorsportlaste vigastused." Tookord ei teinud teadmisega palju targemat, kuid nüüd olen otsustanud olla iseenda katsejänes ning proovida ära kumb variant mulle rohkem sobib, sest passiivselt puhates jääks nagu midagi puudu. Põhieesmärk on siiski tervislik heaolu ning loodan seeläbi ka oma vormi parandada. Esimesel korral rakendasin sellist taastumist Leedus laagris olles, kui viimasel päeval olin tohutult väsinud. Lahkusin mäelt vara, vahetasin riided, pakkisin asjad kokku ning läksin jooksma. Joosta jõudsin 15 min ja edasi kõndisin, sest tundsin, et kui oleksin rohkem pingutanud, siis oleks olnud oht ületada ime õhuke piir treeningväsimuse ja ülekoormuse vahel. Järgmisel päeval oli enesetunne juba kordi parem ja kindlasti aitas kaasa ka öösel 10h und. Eile kui veetsin oma ''vaba'' päeva, käisin pikal kõnnil. Ei midagi kurnavat. Täna pole märkigi sellest, et oleksin äsja veetnud neli pikka päeva mäel.
Veel aktiivse puhkuse headest külgedest...
Aktiivne taastumine aitab haigeid lihaseid uuesti üles ehitada ning kurnatusest võitu saada. Samal ajal suureks plussiks on see, et põletad kaloreid ning hoiad oma ainevahetuse töös.
Kui aga juhtub nii, et sul ei ole palju enesekontrolli ning kuidagi ei suuda rahulikult võtta treenides, võib see olla märk ületreenimis sündroomist (kui tunned, et väide kehtib sinu kohta, siis uuri sümptomeid siit: Ületreenimis sümptomid ) ning targem oleks otsustada passiivse puhkuse kasuks.
Ma siiralt loodan, et minu blogi lugeja sai juurde uusi teadmisi ning leiab endale just sobiva puhkuse viisi edaspidiseks. Lähtuge oma enesetundest ning ärge ületreenige!
No comments:
Post a Comment