koolivaheaeg suuskadel

Ühel õhtul kodu poole sõites mööda Narva mnt. avanes selline vaatepilt.

Möödunud umbes kahe ja poole kuu jooksul on minus toimunud justkui revolutsioon, aktiivne lugeja on ilmselt tähele pannud ka sama teemalist postitust varem. Iga mööduva päeva ja treeninguga tunnen, et olen jälle targem ning oskan olukorda hinnata paremini. Olen paari viimase aasta jooksul käinud läbi tulest ja veest. Kuni augusti viimase nädalani, kui ennast kätte võtsin, olin juba üsna meeleheitlik. Hoidsin rohkem endasse; treeningud olid kuidas kunagi, arvestamata keha vajadustega; pöördusin oma emotsioonide tõttu toidu poole ehk liigagi tihiti tuli ette ülesöömisi ning ainevahetus aeglustus. Kogu selle tulemusena tõusis kaal ja enesetunne oli halb. Augustis võtsin ühendust Saku koolipsühholoogi Ingi Roosiga, kes on aidanud leida vastuseid minu probleemidele ning aidanud mõista inimeste käitumist. Lisaks alustasin värskelt Tartu ülikooli teaduskoolis kursust: Praktiline sissejuhatus individuaalsete erinevuste psühholoogiasse. Kõik selle nimel, et mõista ennast ja teisi paremini ning teha omi järeldusi.

Mis vaheaeg see on ilma makeover'ita?!

 

Mida siis täpsemalt olen muutnud?
- Olen õppinud teatul määral kontrollima oma isusi (kuigi periooditi, eriti kui olen väsinud, kipub valvsus langema), olen hakanud treeningutesse ja liikumisse suhtuma teistmoodi ning leidnud just sellise lahenduse, mis mulle sobib, isudega seoses olen muutnud oma toitumist nii, et saaksin kõik vajalikud toitained ja energia toidust kätte. Muutusi on veel, kuid kui need kõik üles nimetada, läheb nimekiri liiga pikaks. Tulemus: ainevahetus on parem, mul on rohkem energiat, tihti leian ennast naeratus või muie näol, olen õnnelikum, kaal on langenud (kuigi number kaalul ei ole mingi näitaja), keha rasvaprotsent on vähenenud ehk lihased on rohkem esile tulnud. Muidugi nagu  mu blogist märgata võib, ei ole olnud kõik lust ja lillepidu, siiski olen proovinud säilitada positiivset mõtlemist.

Rahulolev pärast esimest lumepäeva.

Kuidas möödus esimene lumelaager Snow Arenas, Leedus?
- Arvan, et möödus hästi. Kui varem on peale pikemat perioodi, kus ei suusata, olnud raskusi uuesti seda ''oma'' sõitu kätte saada, siis seekord tundus nagu poleks pausi olnudki. Kindlasti kaasa aitas parem füüsilinevorm ning enesekindlus, et tean mis teen. Mäepäevi tuli kokku 4, millest 3 päeval sõitsime 4h ja viimasel päeval mina kõigest 1,5h. Põhjus, miks viimasel päeval nii vähe suusatasin seisneb selles, et tundsin ennast juba nii füüsiliselt kui ka vaimselt väsinuna. Muutus tüütuks ühe ja sama nõlva nühkimine uuesti ja uuesti, lisaks lumi oli täiesti puder, mille tõttu korralikult sõitmine oli välistatud. Siit siis ka võib järeldada, et maksimaalselt võibki treenida 4 päeva suure füüsilisekoormusega ning siis nõuab keha puhkust. Mis võibolla seekord erines eelneva hooaja laagritest oli see, et iga päev tegin harjutusi seljale ning kolmel päeval käisin lõdvestuseks jooksmas (teine päev sai veedetud veekeskuses).

Lõdvestus pärast mäge metsarajal.

 Selja olukord laagri jooksul: esimene päev möödus kaebusteta, kuid teisel päeval ärkasin meeletu lihaspingega seljas. Iga liigutus andis natuke tunda, õhtul veekeskuses mullivannis üritasin ka seda veesurve abil masseerida, kolmandal päeval olid lihased rohkem pinges. Eelnevatel päevadel olin kandnud ka alaseljakorsetti, et oleks mingigi toestus, kuid siis mõtlesin, et äkki on tingitud see valu just sellest vööst. Proovisingi ilma ja tundus, et olukord läks paremaks. Nüüd täna meenus, et me mu füsioterapeudiga kergelt puudutasime seda teemat ja tema ei näinud põhjust miks ma peaksin seda kandma. Viimasel päeval tõesti oli selg parem. Nüüd juba ootangi järgnevat suusatamis korda, et näha kas tõesti oli selles lihaspinges süüdi vöö.

Viimasel päeval lollitasime natukene -
loe ridade vahelt: väsinud ja ootuses, et saaks koju.

 Laagri jooksul oleks tahtnud sõita pikakepi rada, kuid tingimused ei lubanud seda. Mõnes mõttes oli hea, et see esimestel lumepäevadel vahele jäi, sest sain keskenduda oma tehnikale ning süvendada seda kindlustunnet, mis praegu sõites eksisteerib. (Kes soovib minu treenimisi tahab jälgida, siis leiad selle siit: Karoliina treeningud endomondos )

 Kuna nüüd postitus tuli jälle nii pikk, siis ei jõudnudki selle teemani, mida algselt olin plaaninud. Postituse kirjutan valmis, kuid siia ilmub see homme.

Head nädalalõppu!