sweet addiction

 Jälle oli vahepeal plaanis kirjutada, aga jäi kirjutamata. Nimelt eelmine nädala kolmapäev kuni pühapäev möödus suhkruuimas. Lihtsalt kui korra sai suhkru laksu kätte, siis enam ei saanud pidama. Kõige hullem oli pühapäev, kui hommikuks pannkoogid vahukoore ja maasikamoosiga ning õhtul veel Triinu tegi õuna-purukooki, mille vastu mul on kohutav nõrkus. Ükskõik kui hea või halb see on, ma nagu tunnen, et ei saa ennem lõpetada kui kõik otsas on. Tavaliselt ei söö eriti magusat ja ei ole isu ka selle järele, aga kui siis järsku mingi super hea maius tuleb, siis olen täiesti sõltuvuses.

 Muud juttu ka siis. See nädal on olnud kogu selle õppeaasta jooksul kõige lebom. Üli vähe on olnud õppida ja ega ise ka pole eriti viitsinud. Laisk, mis teha. Olen hoopis raamatut lugenud. Esmaspäeval sain arvuti ka tagasi, aga kuna olin nädal ilma arvutita, siis enam ei tõmba sinna minek. Saan oma asjad kõik ruttu iPodiga üle vaadatud ja muud polegi tarvis.

 Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, siis on mul vaja saada ujumis rutiini sisse. See nädal on hästi õnnestunud. Teisipäeval käisin ujumas ja täna kehkas oli ka ujumine. Ma ei tea kas olen juba maininud, aga ujumine tõsiselt ainuke ala, millel saan pingutada nii palju kui süda lustib, kuigi pärast koju minnes, kui on raskem kott seljas vms, hakkab selg valutama. Selle vastu ei saa. Nii siis otsutasin, et ilmselt hakkan ka uuesti ujumistrennis käima, kui nüüd see naharavi, mida alustan väga ei sega, sest sellega läheb nahk tohutult kuivaks. Aga see selleks.